Titamähkmete ajalugu ulatub sajandite taha. Lapsepissi kinni püüdmiseks on tarvitatud sammalt (põhjarahvaste juures), villa (kõrberahvastel), muuseumis on näha olnud koguni erineva kujuga puust ja luust torukesi, mis hobuse küljes kõlkuva hälli põhjast välja ulatusid – ei tohtinud ju kuumas kliimas tekkida bakteritele soodsat pinnast. Niikaua kui lapsed pissivad, mõeldakse välja ka viise nende puhta ja kuivana hoidmiseks. Meie mail võeti pärast kuivi õlgesid tarvitusele õhukesest peetud linasest riidest (vana sängilina) pehmed mähkmed. Marliajastut on keskealised kogenud. Vannitäied lühiajalise kasutamise järel kollaseks minema kippuvaid mähkmeid nööril kuivamas, ja naabrinaised arvustamas, et kui virk ikka emme on ja kui puhtad mähkmed. Kui polnud jaksu või abilisi, kuhjusid mähkmemäed ja lapse pepu haudus, kui ei vahetatud mähet kohe. Praegused noored emad on enamasti kasvanud juba tänapäeval laialt levinud ühekordsete mähete sees. Ja loomulikult on juba algusest peale tähele pandud, et nii mugavaks minek, et ööpäevaks saab lapse unustada mähkmete sisse, ka ikka minna ei tasu. Kui marlimähkmed utsitasid puhtuse pidamise õppimiseks taga nii ema kui last, siis ühekordsete mähkmetega tekkis oht, et saada või laps mähkmega kooli. Tuli kord välismaalt Tallinna popansambel ja küsis 35 kilosele lapsele mähkmeid… Kui marlimähkmetes laps keskeltläbi aastaselt oli potilkäija, siis ühekordsete mähkmete põlvkond saab potile pigem kahe või kolmeaastaselt.
On väga hea uudis, et levima on hakanud veel uuem mähkmete põlvkond, mille hea näide on ka „Hipsikud“ kus tegemist on hästi imavate, kuid pestavate mähkmetega. Mähkmete vahetamise vahe on pikem kui marlimähkmel, aga lühem kui ühekordsel mähkmel – paras, et päevas mitmeid kordi võtta laps mähkmetest lahti, millega kaasneb õhuvann, väike paitamine ja võimlemine, kontakt ja tähelepanu. Mitte liigsele mugavusele ahvatlev, aga siiski kergem kui marlimähkmed. Hipsikute mähkmed on kergesti pestavad ka käsitsi.
Uue mähkmepõlvkonna teke on igati tervitatav ka loodushoiu seisukohalt. Olen ise kuulnud lugu sellest, kuidas maal elavad sõbrad matsid omal ajal reklaamitud kiiresti lagunevaid ühekordseid mähkmeid maha ja 10 aasta pärast, kui sinna platsile hakati ehitama, tulid kaevamisel välja lagunevad mähkmed mis ei ilmutanud ainsatki lagunemise märki esimese 10 aasta jooksul. Ka ei saa ühekordseid mähkmeid põletada – nad pole looduslikust materjalist. Kui palju tekib idanematut-mädanematut prahti ühekordsete mähkmete kasutamisel?
Ka perele on majanduslikult mõttekas kasutada mähkmeid, mis on korduvkasutatavad ja lapsesõbralikud.
Tuleb loota et uue põlvkonna mähkmetes kasvab ka uus lastepõlvkond, kes on vähem mugav ja rohkem teadlik põhjus-tagajärg skeemist – ei taha märga tunnet-lähed potile. Kelle murele on reageeritud ja kes suudavad ka ise teise murele kaasa tunda, on empaatilisemad. Kes on vanemate toel õigel ajal õppinud potil käima, need on hakkajamad, iseseisvamad ja otsustavamad, enesekindlamad. Inimkonna ja maailma edasikestmise nimel on vajalik nagu lõunaeesti vanasõna ütleb: „Takast tulõvaq targõmbaq“, mis ümbertõlgituna kõlab et järeltulevad põlved olgu targemad, eelmiste põlvede kogemuse võrra rikkamad.
Mul on 4 tütart ja kaks poega. Suuremad lapsed kasvasid marlimähetes, väiksemad ühekordselt kasutatavates mähetes. Mul on vanemal tütrel Maalil juba kolm poega ning kuna ta õpib ämmaemandaks-haiglaõeks on mul temaga mitmekordselt tore arutada kõiki lastesaamise ja kasvatamisega seotud küsimusi. Ka oma lõputöös plaanib ta keskenduda eesti ajaloolisele sünnituskombestikule. Organiseerisin oma hetkel kõige pisemale tütrepojale Hipsikud ja uurisin, et kuidas neil proovimine läheb. Meili peale tuli niisugune vastus:
Kui paki lahti tegin, siis kõigepealt oli meeldiv valge värv – palju kenam kui ökopoes olevad beežikad riidemähkmete püksid. Järgmiseks toredaks üllatuseks olid rätikud, mis muutusid hetkega minu lemmikuteks. Need on just paraja suurusega et mugavalt kotti pista ja kaasa võtta ning on tõeliselt pehmed (ja kui märjaks teha siis toimivad nagu märjad salvrätid .
Mähkmed ise on üllatavalt hea imavusega. Alustasin esimesega mõeldes et äkki peaks koduni kannatama (olin nimelt külas kui proovima hakkasin), kuna ei võtnud lapsele ühtegi vahetusriiet kaasa, aga otsustasin siiski riskida. Täiesti uskumatul kombel püsisid kõik riided koduni kuivad, esimene leke tekkis alles viimase mähkmega ja seda vahetamise ajal. Õhtul, kui mähkmed pessu jõudsid, üllatusin jälle – valmistusin üpris korralikuks küürmiseks aga tegelikult taastus valge värv kiiresti ja mina jõudsin otsusele, et Hipsikud on kasutatavad ka ilma pesumasinata.
Väga toredad on ka õhuvannipüksid – minu lapsele meeldib hirmsasti õhuvanne võtta, aga mina väga ei armasta seda laga koristada mida ta tekitada suudab. Nüüd on asi palju lihtsam, püksid jalga ja rätik pea alla ja kõik väljavoolav on kinni püütud
Minu kohta ka natuke:
Õpin Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ämmaemandaks. Olen lõpetanud 4 kursust, niisiis on ainult viimane pool aastat kooli lõpuni. Mul on kolm poega (5 a. 2 a. ja 2 kuune). Varem ei ole riidemähkmeid väga kasutanud (ainult paar korda endakootud villaheidepükstega aga tookord loobusin, sest kõik tuli läbi .
Kõike head,
Maali
Kauksi Ülle – Literaat, Aasta Naine 2008.
Tore lugemine:) Lisaksin veel, et hipsikutes laps on palju armsam