Sünnist kuni kahe aastaseks saamiseni leiab aset kiire füüsiline ja vaimne kasv. Perekond paneb aga esimestel eluaastatel lapse arenemisele ja haridusele kõige tähtsama aluse. Kodune kasvukeskkond on lapse arengu seisukohalt väga oluline, kuna lapse esimestel eluaastatel saadud kogemused määravad paljuski ära lapse intellekti taseme, lapse usalduse vanemate ja teiste inimeste vastu, tema sotsiaalse- ja isiksusliku arengu.
Kõige kiiremini areneb beebi aju imikueas. Enamik psühholooge on seisukohal, et individuaalseid erinevsui intelligentsuses tingib geneetika ja keskkona vastastikune toime ehk siis intelligentsust võib pidada pärilikuse ja kogemuste kombinatsiooniks. Füüsilised ja vaimsed eripärad võivad küll olla sünnieelselt paika pandud, kuid tema intellektuaalne areng olneb tugevalt ümbritsevast. Just seetõttu on aga oluline, et lapsel tekiks usalduslik suhe maailmaga juba sünnist alates. Imikud on oma esimestel elukuudel täiesti sõltuvad oma vanematest ja nende poolsest hoolest ning armastusest. Kuigi imikud võivad magada enamiku päevast, arenevad nende meeled pidevalt ja nad tajuvad ümbritsevat väga hästi. Nad hakkavad saama infot kuulmis- ja nägemismeele abil, mis tekitab huvi ümbritseva maailma vastu ning seekaudu saaba alguse ka nende intellektuaalne areng. Huvi suunab lapsi oma pilku suunama ja pead huvitava heli suunas keerama. Beebid tahavad haarata esemete järgi ja neid katsuda ning panna suhu, selleks, et saada seeläbi kogemusi esemetest ja nii õppida. Lapsed õpivad palju matkides ja just nii saab aluse ka beebide kõne areng. Nad kuulevad sõnu ja lauseid ning tunnevad vajadust tuttavatele hääletele vastata. Seda küll omi häälitsusi lalisedes ja koogates tehes.
Kuigi iga laps areneb erinevalt, võib ka laste arengus välja tuua üleüldised keskmised arengunäitajad. Jean Piage arenguteooria järgi võib laste arengutempo küll olla erinev, kuid kõik lapsed läbivad siiski samad etapid – mõni kiiremini, mõni aeglasemalt.
Sünd kuni 3 elukuu : Lapse sündides siia maailma hakkab ta kohe kiires tempos arenema ja uusi oskuseid omandama. Nende võimed ei piirdu vaid reflekside ja instinkidega. Esimese nelja nädala jooksul õpivad lapsed erinevat moodi nutma, väljendamaks oma soove ja vajadusi. Vastsündinu võib lõpetada nutmise kuuldes oma ema häält ja naeratada teda nähes. Esimese ja kolmanda elukuu vahel õpivad imikud naeratame ka teistele pereliikmetele ja häälekalt oma rõõmu väljendama kiljatades, naerdes ja lalisedes. Selles vanuses areneb ka lapse mälu ja laps suudab fokuseerida pilgu 20-40 cm kaugusele. Beebidele meeldivad kõige enam kirkad värvid, kuna naid on kõige lihtsam märgata. Lapse intellektuaalse arengu seiskukohalt on otstarbekas last kanda kõhul, kuna nii on laps kaasatud kõigis vanema tegevustes ning näeb, kuuleb ja tunneb palju rohkem kui näiteks voodis lamades. Samuti on oluline palju beebiga rääkida. Kuigi laps ei suuda veel vastata, kuuleb ta nii kõne rütmi ja erinevaid toone. Seejures on oluline ka ilmekas miimika ja rahulik, kuid erieva helikõrgusega kõne. Lisaks tekib lapsel nii ka usalduslik suhe teda ümbritseva maailma suhtes.
3 kuni 12 kuud : kolmanda ja üheksanda elukuu vahel hakkavad beebid enda peegelpildile naeratama ja vastama häältele. Nad reageerivad ka oma nimele ja saavad aru sõnast „ei“. üheksanda ja kaheteistkümnenda elukuu vahel ütleb laps tavaliselt oma esimese sõna, milleks on enamasti “emme” ning ta mõistab lihtsamaid sõnaühendeid, nagu näiteks “lähme õue” või “too auto siia” jne. Selles vanuses avastab laps enda jaoks ka oma käed ja jalad. Talle meeldib nüüd esemeid haarata ja neid raputada. Andes lapsele kätte kõristi ja näidates talle kuidas see heli ekitab, õpib laps põhjus-tagajärg seost looma. Asetades lapse pea kohale rippuma mänguasju, haarab laps neid, nii aeneb aga tema käe- ja silma koordinatsioon. 6 ja 9 kuu ajal on beebide lemmikmänguks peitus. Selles eas hakkab laps just aru saama, et esemed, mis on tema nägemisväljast väljas on siiski jäävad. Lapse intellekti arengut võib toetada andes talle mängimiseks erineva suurusega klotse millega saab torni ehitada.
12 kuni 18 kuud : kaheteistkümnendaks elukuuks on laps omandanud enamasti kolm kuni viie sõna sõnavara ja ta kasutab oma käsi ning keha žestikuleerimisel. Selles vanuses võib lapsega mälu aendamiseks mängida peitust pannes mõne mänguasja lapse nähes teki alla ja paluda tal see üles otsida. 18 elukuuks kasutab enamus laspi kuni kümmet sõna või rohkem, tunneb piltidelt ära enamtuntud loomi ja esemeid. Nad saavad aru sõnast “minu” ja võivad tõrkuda rutiinimuutuste vastu.
18 kuni 24 kuud : lapse sõnavara suureneb ja ta hakkab moodustama kahesõna lauseid, osutab kehaosadele ning nimetab piltidelt enamtuntud esemeid. Ta küsib süüa ja juua. Kahe aastane laps suudab juba hoiduda eemale ohtlikutest kohtadest, nagu näiteks trepist või pliidist. kuigi ta saab aru sõna “mina” tähendusest, võib ta endale viidata oma nime kasutades. Laps võib moodustada kolme kuni nelja sõna lauseid.
Lastega tegelemine varasest east alates ja nende intellektuaalne stimulatsioon võib aidata kaasa tema kognitiivsele arengule. Oluline on emotsionaalne suhte lapse ja vanemate vahel. Kiindumusteooria järgi on oluline vanemate tundlik reageerimine lapse signaalidele. Kui lastele pörata enam tähelepanu, neid verbaalselt stimuleerida, siis võib arvata, et lapse intelligentsus suureneb. Lapsed arenevad vastastoimes keskkonnaga, mis toetab geneetiliste omaduste väljendumist. Samas tuleks aga meeles pidada, et intellientsus ei kujuta endast mingisugust kindlaks määratud suurust, vaid see võib elu jooksul muutuda. Seega on eriti oluline osa kasvukeskkonnal ja kasvatusel ka lapse edaspidises elus, seda aga eriti lapse esimestel eluaastatel.