Mähkmed ja naha tervis

Mähkmekasutuse juures võib üsna tihti kohata väärarvamusi – usutakse, et senikaua kuni mähe tundub lapse jalas kuiv võib selle jätta lapsele jalga. Tegelikult aga mitte. Eriti sündides on lapse nahk õrn ja ebaküps, ning vajab erilist hoolt ning tähelepanu.

Mähkmedermatiit ehk mähkmehaudumus on üsna sagedane mureallikas beebide esimesel eluaastal. Selle tunnuseks on põletikuline, punane ja sügelev nahk, mis muudab lapse rahutuks. Punane võib olla terve mähkmetega kaetud ala. Mähkmedermatiiti esineb rohkem haigusest nõrgestatud, üle- või alakaalulistel ja allergilistel lastel.

Naha hooldamisel on oluline, et märjaks saanud mähkmeid võimalikult tihti vahetada, mõnikord isegi 8-10 korda päevas. Seda põhjusel, kuna pikem kontakt rooja ja uriiniga soodustab haudumuse teket. Lapse mähkmeid tuleb kindlasti vahetada tihti, kuna bakterid hakkavad paljunema kohe, kui mähe puutub kokku väljaheidetega. See aga ärritab lapse õrna nahka ning võib tekkida ebamugavust. Beebi nahk on väga õrn ja vastuvõtlik, seetõttu tuleks lähtuda põhimõttest; mida puhtamalt ja mida vähesema keemiaga, seda parem lapsele. Mõistlik on kontrollida mähet alati enne magamaminekut ning enne ja pärast sööki.

Lisaks sellele soodustab haudumuse teket keskküte, liiga kitsad või vähest õhu juurdevoolu võimaldavad mähkmed. Enamus mähkmeid on aga niiskustimava geeliga, mis ei lase niiskust lapse nahale kuni 12 tundi järjest ning sisaldavad keemilisi ühendeid. Mõnikord võib pabermähkmete kasutamisel tekkinud haudumus vihjata lapse tundlikusele mähkmetes sisalduva tselluloosi suhtes. Marlimähkmete puhul võib põhjuseks olla kasutatava pesupulbri või valgendaja jäägid. Lisaks sisaldavad ühekordsed mähkmed kilet, mis ei lase nahal hingata ning tekib nahakahjustuse ning haudumise oht.

Lisaks sellele tuleks mähked vahetada võimalikult ruttu peale lapse abikutsungit kuna, siis tajub laps, et tema vajadustega arvestatakse ja ta on armastatud. Nii tekib aga tugev kiindumussuhe. Vastavalt Ainsworthi ja tema kolleegide uuringutele kiindub laps esimesel eluaastal, juhul kui ta on kasvanud üles keskkonnas, kus vähemalt üks täiskasvanu on pidevalt tema jaoks olemas. Tugev ema-lapse kiindumussuhe omab aga olulist mõju lapse sotsiaalse ja emotsionaalse pädevuse arengule ning Teie beebi heaolule üldiselt.

Haudumus kipub tekkima ka nahavoltide piirkonda (näiteks kaela- ja jala voltidesse, kõhule, kõrvatagustesse), mistõttu tuleb selliseid alasid eraldi puhastada, lasta õhu käes tuulduda ja vajadusel puuderdada. Kõige parem on hoida lapse nahk puhta ja kuivana ning alati mähmeid vahetades pesta pepu voolava vee all. Seejuures on oluline, et ärritunud naha puhul ei tohiks kasutada seepi ega rasvast kreemi või õli, kuna see ei lase beebi nahal hingata. Mõistlikum on küsida nõu apteekrilt või arstilt või siis kasutada kolm korda päevas tsinkoksiidi sisaldavat lastekreemi. Peale naha puhastamist puhta veega ja kuivatamist on eriti kasulik teha õhuvanne, mis esimestel elukuudel võiksid alata mõnest minutist ning neljandaks elukuuks pikeneda kuni kahekümne minutini. Alternatiivina võib kasutada ka Hipsiku õhuvannipükse. Lapsele on kasulik, kui ta nahk saab võmalikult palju värsket õhku.

Nahka tuleb ravida senikaua, kuni naha punetus kaob, mis võib mõnikord kesta kuni mitu nädalat. Edaspidi tuleks peput korralikult pesta, kuivatada ja kreemitada. Kusjuures niisutatud salvrätikute kasutamist võiks võimaluse korral vältida. Kindlasti tuleks pöörduda arsti juurde, kui punasus on ka teistes kehapiirkondades ning paranemise märke pole näha.

4 Vastet postitusele “Mähkmed ja naha tervis”