Lapse isiksuse areng sõltub oluliselt sellest, kuivõrd turvaliselt on laps saanud kiinduda temale olulistesse täiskasvanutesse
Kasvatuskeskkonnast rääkides ei saa silmas pidada vaid kodu, sest mõjutuspiirkonda kuulub ka kõik muu, mis last igapäevaselt ümbritseb—kodust väljapoole jäävad mänguväljakud; erinevad inimesed, kellega laps kohtub; olukorrad, mida laps läbi elab. Pereringis tekivad lapsel esimesed kiindumussuhted, mis panevad aluse väärtushinnangutele ning annavad aluse edaspidiseks inimestevahelise suhtluse mõistmiseks. Vastavalt vanemate (kasvatus)hoiakule mõtestab väike inimene läbi oma kogemuste nähtut-tehtut-kuuldut.
Arajärvi järgi (1988) võib kasvatuslikke põhimõtteid, mida vanemad igapäevaselt rakendavad, seitsmeks jaotada. Thomas Gordon on kuulus oma perekoolide poolest, mis põhinevad lastele positiivse distsipliini õpetamisel. Kasvatuslikke õpetusi on veelgi, kuid on siiski selge, et laste kasvatamisel, lastega töötades ei saa olla ühtset eduvalemit, tõde, mis iga lapse puhul toimiks. Lapse ning vanema kokkukasvamise protsess on see, mis on määrav. Kuivõrd palju vanemad oma rolli tähtust ise tajuvad?
Silm on südame aken
Lastele kõige väärtuslikum vanematepoolne investeering on ema-isa aeg. Kuid on tavaline, et lapsevanemate päevakava on väga tihe ning see, millest just puudust kipub tulema, ongi aeg. Kohustus „leib lauale saada ning katus peakohal hoida“ tekitab inimestes stressi. Tuleb ju kümne küünega kinni hoida töökohast ning teha ka lisatunde, et pere majanduslikult kindlustatud oleks. Kui ühiskond minetab perekonna kui esmase väärtuse tähtsuse ning rõhub enam materiaalsele heaolule ning tarbimisühiskonnale loomuomaselt heaolu kasvatamisele, siis selle virr-varri sees on ka lapsevanemad jäänud kaugemaks oma kõige väärtuslikumast varast— lastest.
Lapsed, kelle vanemad nende jaoks aega ei leia, on oma arenguteel pigem üksi. Nad ei saa selgitusi ei neid ümbritsevale (tänaval kaklevad poisid, torisev vanaproua bussis, punase tulega teed ületavad liiklejad) ega ka otse neid puudutavale (emotsioonid, suhted teiste lastega, eneseväljendus). Lapse jaoks on oluline vanema nägemus olukordadest, vanema selgitus—olgu siis negatiivse või positiivse sündmuse seletamisega. Ema-isa silmad ja suu on ühel päeval lapse silmad ja suu.
Näiteks: kui vanemad tülitsevad, on lapsel vajalik näha ka leppimisprotsessi ja saada kogetule selgitus, et mõista eriarvamuste konseptsiooni. Kodune mikrokliima peegeldub lapses, tema emotsioonides, tema käitumises, mina-pildis. Vanemad sealjuures peavad olema hoolsad kuulajad, suunajad, abistajad, tasakaalustajad, julgustajad. Nende rollide edukaks täitmiseks tuleb aga aega leida…
Ühiskond survestab, kas ka vastutab enam?
Enamusel naistest ei ole siiski võimalust olla peale vanemahüvitise lõppemist koduperenaine (rääkimata siinjuures isadest). See tähendab, et ühiskonna roll lastele turvalise kasvukeskkonna tagamise juures kasvab ning kodu ja vanemate osa lapse elus väheneb üha enam. Täiskasvanud, kes lastega oma igapäevatöös kokku puutuvad, peavad teadvustama vastutust, mis on neile laienenud lülitudes lapse arendamisse. Võime rõõmustada, kui lasteaedade arengukavadesse tuuakse sisse enam sotsiaalseid oskusi ning loovuse avanemist arendavaid tegevusi. On tore, et waldorfpedagoogika, mis arvestab lapse ealiste iseärasustega ning toetab mitmekülgset arengut, on üha enam populaarsust võitmas ning tasapisi tekib juurde nii koole kui lasteaedu. On tore, kui naaber kutsub aeg-ajalt maja ees mängivaid lapsi teed jooma ja küpsiseid sööma—ikka nii nagu see oli vanasti, kui külad olid väikesed ning külalapsed käisid majast majja lugusid kuulamas. Kuid on veel toredam, kui ema või isa jääb mõnikord töölt koju vaid selleks, et veeta aega koos oma lapsega.
Käbi ei kuku kännust kaugele
Kasvukeskkond on lapsele äraütlemata oluline, see on tema igapäev, tema suurim õpetaja. Et aga ühiskonna roll laste kasvatamise juures on kasvanud ning lapsevanemad lihtsalt peavad ümbritsevat keskkonda usaldama, siis aitamaks kaasa lapse arengule võiksid lapsevanemate ning õpetajate põhimõtted ja arusaamad kasvamisest, kasvatamisest ning lastele omastest õppimisviisidest ühilduda. Iga vanem on teeninud ära õnneliku lapse ning iga laps soodsa kasvukeskkonna—ikka selleks, et ühiskond oleks jätkusuutlik ning vanemad omaksid usalduslikke suhteid oma laste ning lastelastega.
Seitse kasvatushoiakut Arajärvi (1988) järgi:
(Arajärvi, 1988)
olen ise alles lapseootel, seetõttu saan arutleda vaid selle alusel, kuidas kasvatati mind ja mu venda ja millised seisukohad ellu kaasa anti.
Kõige olulisem on aeg, mida lapsele pühendada. me kõik teeme krutskeid ja ka vanemad ei ole elus alati asjadest ühel arusaamal, seetõttu on väga oluline karjumise asemel seletada ja arutleda, miks asjad valesti läksid, mis tekitab tüli. Meid ei karistatud kunagi füüsiliselt- me istusime laua taha ja arutasime, et miks me ühel või teisel juhul käitusime nagu käitusime ja kuidas me end ise karistaksime (nn koduarest, aeg ilma tv, pidude keeld jne). Nii jõuad alati asja tuumani ja saad aru, et tegudel on alati tagajärjed. Vanematel oli moto: julged teha julge vastutada.
Arajärvi seitse kasvatushoiakut on ehmatamapanevad. Päris puhtaid hoiakuid ju ei ole olemas reaalses elus. Ikka on mingid segunemised, sest väga raske võib olla elada peres, kus mõlemad vanemad on ühesugused. austus, ausus, toetus, jagamine on need, mis aitavad luua terve pere ja kasvatada terve hingega lapsed.
Kõige rohkem siit artiklist meeldib mulle lause: „Ema-isa silmad ja suu on ühel päeval lapse silmad ja suu.“ Paremini ei oskakski öelda. Mul tekkis kohe idee see lause raamida ja/või kaunistada muul viisil ja kodus seinale panna. Et see ei kipuks ununema!!
Kurb on jah see, et peale vanemahüvitise lõppemist tuleb taas tööle naasta. Kahju,et vanemahüvitise aeg on nii lühike. Aga oleme õnnelikud, et selline asi üldse olemas on. Ja omalt poolt annab ju ka teha: olla säästlik ja koguda raha! Et peale hüvitise lõppu saaks veel kodus olla lapsega. Mina olen juba säästnud ja kogunud. Jõulumeeleolus kipub see küll ununema, aga õnneks see artikkel jälle meenutas, et materiaalsele pole mõtet nii palju raisata.
Pigem mõelda, kuidas saaks hoopis perega lihtsalt koos olla.
Ja kuna mu pisike 7,5-kuune poja just ärkas üles, siis lahkun nüüd arvuti tagant ning lähen temaga mängima ja jutustama. Kvaliteetaega nautima!!
Ma olen nii õnnelik, et Eesti on üks nendest vähestest maadest, kus aru saadakse lapseesimeste eluaastate kasvukeskkonna ja eriti ühe inimese läheduse vajadust. Mu tütar sündis Jaapanis, ja kui ma oleksin samas firmas edasi töötanud, oli mul, nagu kõikidel teistel, töölepingus lapsehoolduspuhkuseks 6 nädalat. Need pooleteisekuused siis kuhjatakse kokku enamastikoduhoidudesse, kus kaks naist askeldavad põrandatäie tittedega… Lapse isa on Mehhikost, seal on n.ö. “poole pikem” lapsega kodusolemine. Ja isegi lapse isa arvas, et on normaalne ja lapsele kasulik, kui ta nii vara lasteaeda läheb.Et sotsialiseerub paremini… Nüüd oleme tagasi Eestis, sest minu jaoks on ainuke normaalne keskkond nii väiksele lapsele emaga koos olemine. Tore näha, et sellel, mida tunnen instinktiivselt, on ka tõesti teaduslikult uuritud ja põhjendatud seletus…
Aitäh sisuka artikli eest. Lisaksin vaid nende seitsme viimase kasvatusmeetodi kohta, et kindlasti on neid rohkem ja mitte ainult kattumise tõttu. Lugesin hiljuti ühelt leheküljelt, kus jaotati vanemad nende lähenemise järgi viieks grupiks:
1 – positiivne distsipliin
2 – pehme distsipliin
3 – piirangutel põhinev distsipliin
4 – tunnete õpetamine
5 – käitumise muutmine
Ise järgin puhtalt neljandat stiili ning proovin oma lapsele õpetada tunnetest arusaamist ja selle järgi endast ja maailmast aru saamist. Arajärvil sellist varianti küll ei ole, ning minu kasvatusstiil ei liigitu ka ligilähedaseltmitte ühegi tema kategooria alla. Ei ole ta ei vabakasvatus ega liigne hoolitsemine, muudest rääkimata.
Seda artklit peaksid paljud pered lugema. Võin öelda, et minu tutvusringkonnas on väga levinud selline arusaam, et mees ei pea lapsi kasvatama, kuna tema käib tööl ja see on väsitav ja naine siis peab olema see, kes tegeleb koduga ja käib ka tööl. Lisaks arvatakse, et lapsi tuleb kasvatada nii, et ostame PS3 või arvuti ja las siis mängib. Peaasi, et mind ei sega. Sama tehakse ka nende pisikestega, kes veel nendega mängida ei oska. Pannakse tv mängima ja las siis vaatab multikaid.
Meil oli vahepeal sama olukord, kus mina olin kodus ja mees tuli töölt närvilisena ja pidin vaatama, et laps ei läheks issit segama. Lisaks vabadel päevadel ei tegeletud lapsega, kuna temal puhkepäev.
Kuna aga lapsed vajavad nii ema, kui isa, siis sai võetud vastu otsus, et tuleb elukorraldust muuta. Sai otsitud välismaale tööd ja nüüd me terve perega olemegi koos ja rõõmsad. Mees teeb 7h päevas tööd ja see pole nii kurnav. Koju saabudes mängib lastega ja vabadel päevadel käime perega väljas. Leian, et perega tulla kaugele ja jätta kõik Eestisse maha oli õige otsus. Meie pere elu on paremaks läinud. Ja mis kõige parem. Issi saab lastega tegeleda. Lapsed saavad vanemate lähedust ja õpetusi, mida nad praeguses eas väga vajavad.
Seda artklit peaksid paljud pered lugema. Võin öelda, et minu tutvusringkonnas on väga levinud selline arusaam, et mees ei pea lapsi kasvatama, kuna tema käib tööl ja see on väsitav ja naine siis peab olema see, kes tegeleb koduga ja käib ka tööl. Lisaks arvatakse, et lapsi tuleb kasvatada nii, et ostame PS3 või arvuti ja las siis mängib. Peaasi, et mind ei sega. Sama tehakse ka nende pisikestega, kes veel nendega mängida ei oska. Pannakse tv mängima ja las siis vaatab multikaid.
Meil oli vahepeal sama olukord, kus mina olin kodus ja mees tuli töölt närvilisena ja pidin vaatama, et laps ei läheks issit segama. Lisaks vabadel päevadel ei tegeletud lapsega, kuna temal puhkepäev.
Kuna aga lapsed vajavad nii ema, kui isa, siis sai võetud vastu otsus, et tuleb elukorraldust muuta. Sai otsitud välismaale tööd ja nüüd me terve perega olemegi koos ja rõõmsad. Mees teeb 7h päevas tööd ja see pole nii kurnav. Koju saabudes mängib lastega ja vabadel päevadel käime perega väljas. Leian, et perega tulla kaugele ja jätta kõik Eestisse maha oli õige otsus. Meie pere elu on paremaks läinud. Ja mis kõige parem. Issi saab lastega tegeleda. Lapsed saavad vanemate lähedust ja õpetusi, mida nad praeguses eas väga vajavad.
+1