25-aastane Maris ja 28-aastane Andres on olnud enda vastsündinud tütrekesega kodus kaks nädalat. Päevad mööduvad tillukest kaunitari söötes ja hellitades. Kiindumussuhe on saanud imelise alguse ja kõik vastab ettekujutatud ideaalidele. Ometi lasub pere kohal murepilv – lapse öised tühjast kõhust tulenevad ärkamised on röövinud une nii emalt kui isalt. Maris pakub välja lapse öösiti abieluvoodisse magamavõtmise, Andres peab aga õigemaks, et laps magab oma voodis. Lapse abieluvoodisse võtmisel on omad plussid ja miinused. Mis on aga lapsele parim variant?
Arvatakse, et väikelastega koos magamine vähendab äkksurma riski, suurendab ema ja lapse kiindumussuhet ja võimaldab vanematele pikema ja parema une.
Imiku abieluvoodisse võtmine on kindlasti mugav lahendus emadele, kes rinnaga toidavad. Pidevad öised ärkamised, kus ema peab voodist tõusma, võtma lapse, teda söötma ning olema pärast seda ka võimeline uuesti magama jääma, kurnavad nii ema kui ka ilmselt isa, kes lapse tühja kõhu hõigete peale unest ärkab. Laps, kes magab aga emaga ühes voodis, ei pea näljakorral hädakisa tegema, sest kõik vajalik on käeulatuse kauguses.
Lapsele ema kõrval magamine aitab luua tugevamat kiindumussuhet. Ööd, mis muidu on hirmutavad ja laps tunneb ennast üksikuna, muutuvad turvaliseks ajaks. Laps tunneb, et ta saab kogu ema tähelepanu ja on alati tema jaoks olemas. Öine lapse kõrval magamine sobib eriti hästi emadele, kes naaasevad pärast lapse sündi kiirelt tööpostile. Ema, keda laps päeval ei näe ja ei tunneta, on öösel tema lähedal ja tema jaoks olemas.
Leitakse, et lapse kõrval magamamine vähendab beebide äkksurma riski. Dr Sears on püstitanud selle kohta ka hüpoteesi, mille kohaselt enamikel juhtudel on äkksurma põhjuseks peamiselt uneaegse ärkamise ja hingamisregulatsiooni häire. Kõik turvalise kiindumussuhte elemendid, eriti rinnaga toitmine ja unejagamine, aitavad kaasa hingamise ühtlustamisele ning suurendavad ema ja lapse vastastikust teadlikkust nii, et nende virgumisvõimalus paraneb, samas kui äkksurma risk väheneb.
Koos magavate emade ja laste hormooninäitajad on paremad; eriti stressihormooni kortisooli tase, mis on lapse tervise tugevnemise aluseks. Emaga magavatel lastel on stabiilsem kehatemperatuur, regulaarsemad südamerütmid ning vähem pikemaid hingamispause kui üksi magades.
Kuigi koosmagamisel on palju plusse leidub siiski ka miinuseid. Kindlasti puudutab üks esimestest küsimustest ema ja isa suhteid perioodil, mil abieluvoodist on saanud perevoodi.
Loomulikult on lapsega koos magamise eeldusteks mõlema lapsevanema nõusolek. Kuid sellest hoolimata võib tunda isa teatavat armukadedust. Voodi, mis on olnud paarisuhte altariks, on muutunud hälliks, kus kogu naise tähelepanu on lapsel, mitte aga mehel, kes sellega harjunud on. Vanemad peavad mõistma ja arusaama kui oluline on nendevaheline intiimsus ja lähedus ning suutma seda hoida. Lapsele on tähtis, et ema-isa suhted oleks head ja armastavad.
Lapsega koos magamisel on ka tervislikud riskid. Kindlasti ei tohiks lapsega magada vanemad, kes on tarbinud alkoholi või muid mõnuaineid, mis võivad mõjutada uneärksust. Vastsündinuga ei tohiks koos magada ka tugevalt ülekaalulised inimesed ja pere ülejäänud lapsed. Kui aga laps on harjunud koguaeg, kellegagi magama siis ei ole ta võimeline enam üksi magama. Hoidjaga magamine aga on ohtlik, sest ka hoidjal puudub emalik ärksus une ajal.
Lapse vanematevoodisse magamavõtmine on tekitanud palju poleemikat. Osad arvavad, et vastsündinuga ühes voodis magamine võib suurendada lämbumisriski, teised aga peavad oluliseks lapsega tugeva kiindumissuhte loomist läbi ühisune. Ühest ja õiget varianti ei ole, küll aga on olemas magamiskorraldus, mis sobib kõigile osapooltele. See tuleb lihtslat leida.
Mallukas “Uued Hipsikud!”
November 30, 2016
Kauksi Ülle “Hipsikud – uus põlvkond”
Jaanuar 18, 2015
Tiiu Arro “Mähkmeis elab iseloom”
Veebruar 24, 2014
Aive Herja “Eksperiment Hipsikutega”
Mai 5, 2013
Potitreening kui tagajärg
Märts 11, 2013
mina arvan et igal lapsel on ikka oma voodi…olgu ta siis 1 päevane või 10 aastane…mina olen ka imetav ema ja ärkan vahest öösel iga kahe tunni järel et last sööta aga minul ei ole magama jäämisega mingeid probleeme…esimesed kolm last on ka kõik esimesest ööst alates oma voodis maganud…hiljem on väga raske last oma voodisse saada millega on kimpus nii mõnigi ema
minu arvamus on siis et iga laps peab magama oma voodis !
Mul on 2,6 aastane ja 3 kuune laps . Mõlemad lapsed on maganud minu kõrval! Vanem laps magas kuni aastani ja siis ise läks oma voodisse ära magama aga meil ei olnud see terve öö magamine oma kõrval.Harjutasin ikka, et magama jääb ta oma voodis aga ööse esimese söögikorra ajal tõstsin ta oma kõrvale . Noorema lapsega hetkel sama lugu! Näen vanema lapse pealt, et toimib selline harjutamine väga hästi, sest vanem laps magab ilusti oma voodis nüüd! Ja selline magama panemine annab meile mehega väga kenasti mitmeid tunde, et kahekesi olla
Oleme mehega väga rahul sellise voodi korraldusega 
mul on poole aastane lasp ja meil magab ta oma voodis. ei poolda seda enda voodisse toomist. toitsin ka alguses rinnaga aga ajasin ennast yles ja söötsin oma voodis ära ja siis tõstsin lapse tagasi tema enda voodisse. nüüd ma enam rinda ei anna ja hommikul tõstan ainult oma voodisse, sest tahan kauem magada
oma voodis ta ainult keerutab ennast ja siis ei lase mul magada kui ta voodis risti on ja enam liigutada ei saa, sestap tõstangi oma voodisse kuna see suur ja liikumisruumi on ja saan seni ise magada, sest tean et tal turvalina olla. mul on sõbranna kes võttis ka öösel lapse toitmiseks voodisse ja enam ei viitsinud last tema enda voodisse panna. ja kuni 2 aastani magas laps ema ja isa vahel ja segas nende “voodielu”. hiljem oli tükk tööd neil et laps oma voodisse magama saada, sestta kartis oma voodit(ta polnud seal ju üldse maganud).
ühesõnaga me mehega oleme õnnelikud sest meie pisike oli algusest saadik nõus oma voodis ise uinuma ja meiega ta koos ei maga
Minu jaoks on see magav pamp lihtsalt nii armas, et ma ei raatsi teda panna oma voodisse. Ise ei jää ka magama, kui teda kõrval ei ole… mis siis, et lapse voodi on kohe meie oma kõrval. Sai esimene laps mingist hetkest oma voodisse magama, küll saab teine ka. Nad on ju beebid nii lühikest aega, saavad veel 18 aastat oma voodis magada ja siis edasi juba oma abikaasa kaisus
Minul saab kohe laps 8kuuseks,kui sündis magas ta esimesed kuud minu kõrval aga nüüd magab koguaeg oma voodis,sööb seal ja mängib ka seal kui hommikuti ülesse tõuseb,vahete vahel on nii hiir vaikselt seal ja laseb meil mehega magada.Laps meie voodielu seganud pole ka sellesmõttes et ta jah magab oma voodis.
Iga laps peaks kindlasti magama oma voodis. Teist last toitsin rinnaga, ja peale öist toitmist panin ta ka kohe voodisse tagasi. Muidugi on ju lihtne ja armas ja tore jne kui beebi magab emme kõrval, aga mis saab siis kui kasvad suuremaks. Siis ta ju ei tahagi enam oma voodisse. Ja muidugi hakkab ka voodielu segama………
Kohe varsti on meil ka kolmas laps sündimas ja otseloomulikult peab ka tema magama oma voodis!!!!
Mul on aastane tütar. Neiu magab nii oma voodis, kui meie kaisus. Õhtul esimese une teeb oma voodis, aga hiljem tõstame kaissu. (Meie laps on suur laiutaja ja kui ta hakkab meid juba voodist välja keerutama, siis tõstame ta oma voodi ikka tagasi.
)
Meile abikaasaga mõlemale meeldib, et saame öösel ka lapsega lähedust ja turvatunnet jagada. Kõik magavad rahulikult.
Meil ka nii, et algul magab omas pesas ja siis öösel tuleb meie juurde. Ja meile ka meeldib nii. Tõesti, väike on ta ju nii vähe aega, et miks siis mitte talle pakkuda soojust ja turvatunnet öösel kaisus magades. Esimese lapse panin vanavanemaid liignoorena kuulates kohe oma voodisse ja praegu (13 a. hiljem) leian, et poleks pidanud neid kuulama.
Mul on kolm last ja alates esimese lapse sünnist on pandud beebivoodi meie voodi kõrvale nii, et üks külg on ära võetud. Esimene laps magas ainult süles või minu vastas, teda lihtsalt polnud võimalik oma voodisse tõsta. Teine laps magas sünnitusmajast tulles kohe esimese une kodus oma voodis ning nii jäigi – söömise ajaks veeretasin ta oma kaissu, sõi ära ja siis tõstsin, hiljem juba roomas ise oma voodisse tagasi. Mõtlesime, et äkki esimese lapsega polnud meil piisavalt kogemust. Aga siis sündis kolmas, kes on ainult emme süles tukkuja, isegi päevaund ei suuda vankris magada. Armsad on nad meile kõik. Ütleks veel, et esimene ja viimane laps ongi memmekamad, tahavad siiani palju kaisus olla ja mopsusid, see-eest teine on väga iseseisev, aga kallisid peab temalt nuruma.
Kaisus magamise plussideks pean seda, et mul on pidev kontroll lapse üle. Meil on näiteks paar korda öösel larüngiit tulnud (laps ei saa enam normaalselt hingata) ja kõrge palavik.
Mõnusad on ka koos uinumised ja õhtused vestlused voodis. Lisaks on vanemad lapsed väga varakult täielikult mähkmevabaks saanud, sest ma saan kohe aru, kui mingi nihelemine on, et nüüd vaja pissile minna.
Miinuseks pean seda, et kuigi lapsed magavad nüüd oma toas, siis enne nad uinuda ei suuda, kui vaikus majas ja terve pere voodis. Varem mind ei häirinud, olimegi varakult uinujad ja tõusjad, aga viimasel ajal tahaks mõnda õhtust filmi vaadata. Kahekesi olemiseks muidu ruumi jagub, meil on suur elamine
Minu laps on 4,5 kuune ja on maganud algusest peale minu ja mehe vahel. Kui vanematel on omavahel olemise aega vaja, magab laps enda voodis. Vaikselt hakkame teda rohkem oma voodiga harjutama, kuigi paistab, et lapsel pole vahet, kus voodis ta magab. Eks emmel on öösel enda kõrval olevat last lihtsam rinnaga toita, ei pea end pidevalt voodist välja ajama. Last on lihtsam kontrollida ja emmel on meel rahulikum. Meile selline korraldus sobib.
Mina olen lapsi alati tõstnud võrevoodi ja meie voodi vahet. Ikka nii kuidas ise viitsin ja olenevatl kui tihti laps rinda tahab – kuni 1 a on enamasti kõik (3) last maganud meie voodis ja siis olen harjutanud võrevoodisse. Ise saan rohkem magada kui ei pea imetamise ajal üleval olema ja hiljem oma voodisse harjutamine on ka lihtsalt läinud.
Minu pisike kahe kuune ja nõks peale ka. Magab ta öise esimesed tunnid oma voodis ning kui nälg näpistama hakkab tuleb ta minu kõrvale edasi tuduma. Kui jaksan ja tahan siis panen ta vahel hälli tagasi, aga üldjuhul tudib ta hommikuni minu ja mehe vahel. Paras laiutaja ta on aga nii armas on vaadata kui pisike hommikul ülesse ajab – armas naeratus näol ja silmitseb meid korda mööda. Selline lahendus, et poja mingiaeg oma voodis ja mingiaeg meie kõrval on kõige parem kuna laps vaja lähedust ja samas meile meeldib tema lähedus ning samas harjub ta sellega et peab üksi magama aga samas on emme issi alati lähedal.
Mul on kaks last. Üks neist läks 1a oma voodi magama aga teine veel nii pisike, et magab kaisus. Olen lihtsalt selline kanaema, kes tahab kuulda pisikese nohinat, kui magab. Lapsed on lühikest aega beebid ja sellest ajast tahan võtta maksimumi. Kui meest ei ole kodus, siis magan mõlema lapsega suures voodis. Leian, et lapsed saavad magada oma voodis nii palju kui tahavad aga ema-isa voodis ei saa. Ja samuti mulle meeldib, kui laps tahab rinda, siis rind suhu ja laps nohisedes sööb. See on lihtsalt nii nauditav, et ei tahagi last oma voodisse harjutada veel. Las kasvab suuremaks ja läheb siis oma voodisse. Mehel pole ka selle vastu midagi. Algul küll kartis, et ehk keerab lapsele peale aga kuna laps ei maga meie keskel, siis ei saa ta ka seda teha. Ja nüüd juba laps suurem ka.
Meie plaanime oma beebi panna ikka omaenda voodisse magama. Kogemus on olemas õe näol, kelle laps magab vanematega ühes voodis, nii et isa ei saa tööl keskenduda, sest laps segab pidevalt tema und ning laps ei ole nõus ilma emata olema, sest ta on harjunud pidevalt ema juures olema. Laps pole nõus ka üksi magama jääma, ainult ema süles või kõrval. See aga takistab ema tegutsemist.
Meil on peres kaks last. Poeg on 5 kuune ja tõtar saab varsti 5 aastaseks juba.
Tüdruk magas enamjaolt kuni 3,5 aastani kaisus mul(kuna kasvatasin last üksinda,siis polnud see probleemiks).Suures voodis saime mõlemad laiutada ja öösel ei pidanud ka söötmiseks püsti tõusma voodist.
Samas kui hakkasin koos enda praeguse elukaaslasega koos elama,siis ei tahtnud tüdruk kuidagi enam kaisust ära minna ja alguses oli oma voodisse magama jäämine päris raske. Nüüdseks magab ta oma voodis ja alles hommikul vahetult enne ärkamist ja lasteaeda minemist poeb korraks kaissu.
Poja magab rahulikumalt oma voodis sünnist alates. Ainult hetkel hammaste tulemise ajal olen teda enda kõrvale mingi aeg öösel tõstnud,kuna iga tunni tagant tibu nutab.
Samas pole issil midagi selle vastu ja aitab isegi öösel pojale süüa teha või hoiab poja kui emme käib piima tegemas.
Ka meie omavahelisi suhteid pole see kaisus magamine kuidagi rikkunud. Koosolemiseks tuleb lihtsalt nutikas olla ja selleks aega osata leida.
Mina arvan,et kaisus olemises ei ole midagi halba. Mingi aeg eemalduvad lapsed ise vanematest. See kaisutamise aeg on kogu eluga võrreldes tõsiselt üürikene.