Ema tähtsuse üle lapse elus pole kunagi kaheldud. Tänapäeval on aga ühiskondlikud tavad nii palju muutunud, et mõlema vanema, nii ema kui isa, rollid on moondunud. Üksikemad ja ka üksikisad on üha sagenevam nähtus.
Esimestel elukuudel saab lapsest ema osa. Ema ja tema rind on lapse kogemust mööda osa maailmakõiksusest, milles ta ise elab. Ema inimlikkus ehk see, et ema ei ole täiuslik olend, sest ta ei suuda täiel määral ja koheselt täita lapse kõiki vajadusi, kujuneb lähtekohaks lapse eneseteadvustamisele. Ema tõlgendab beebile maailma põhitõdesid: nälga kustutab söömine, ebamugavusele järgneb mugavus, külma asendab soe, parem on lõdvestuda kui pinges olla. Need on kogemused, mis viivad lapse tema esimesse elujärku.
Nähtus „ema“ on lapsele niivõrd tähtis, et iga laps peab seda kogema, olgu see siis bioloogiline ema või mitte. Ema tingimusteta armastus ja kohalolek tagab lapsele turvatunde kogu eluks.
Isa roll on kaotamas oma tähtsust. Vaprad üksikemad, kes viimase kahekümne aasta jooksul on üha tihedam nähtus, on tõestanud maailmale, et lapsele saab olla korraga ka kahe vanema eest.
Esimestel elukuudel on isa tähtsaim roll olla ema abiline – inimene, kes vabastab ema muudest kohustustest ja tagab sellega lapsele ema sajaprotsendilise tähelepanu. Paraku on vähenenud ka isa ajalooline ülesanne kaitsta oma perekonda. Pole ju enam hunte ja karusid, kes võiksid segada või ohustada pere igapäevaelu. Ometi ohustab pererahu tänapäeval hoopis midagi muud – materiaalne toimetulek. Isal on vajadus olla vajalik. Kui teda kodus ei vajata, suunab ta kogu tähelepanu tööle. Töökohast saab varjupaik ning karjäärist põhiülesanne, kuni isa põgenebki kodust.
Mida suuremaks kasvab laps, seda enam vajab ta isa. Isa on esimene pilguheide väljaspoole ema ja lapse sümbioosi. Kui see uurimusreis on kütkestav ja turvaline, jätkab laps oma uuringuid, muutub seeläbi julgemaks ning uurib meelsamini maailma väljas pool tema ja ema suhet. Isast saab keegi, kes aitab lapsel ema sõltuvusest vabaneda ja vasutab selle eest, et laps ei jääks ema kütkeisse.
Kui mees kõrvalt kaob, jääb naine emadusega üksi. Ta kaotab partneri, kellega ülesandeid jagada ning kellelt emakohustuste täitmisel tuge saada. Ema hakkab kokkuvarisedes otsima abi ühiskonnalt ja tihtilugu annab isa panustamata vastutuse ühiskonnale üle. Lapsevanema roll vajab aga konkreetseid inimesi, kes annaksid armastusele ja kodule oma näo. Lasteaiad ei suuda asendada kodu ning ühiskond ei saa olla puuduva vanema eest; küll aga toetada vanemat, kes on jäänud lapse kasvatamisel üksi.
Ema muutub emaks sünnitusel, isal aga tuleb oma rolli sisse elada. Alguses täites ema abilise rolli, hiljem olles keegi, kes tutvustab lapsele välismaailma ja huvitavaid tegevusi.
Allikad:
“ Olla lapsevanem“ Tommy Hellsten
„ Turvaline kiindumussuhe lapsega“ William Sears , Martha Sears